Page tree
Skip to end of metadata
Go to start of metadata

Teave

Siia lehele lisame õppekava digiteerimise käigus tekkinud küsimused ja vastused ja koondame need praktilisteks näpunäideteks.

Näited

Õpiväljundi eeldused

Õpiväljundi eeldustena tuuakse välja teised õpiväljundid ilma milleta pole õpiväljundi omandamine mõeldav. Eeldusseos on mõeldud kasutamiseks sarnase  abstraktsioonitasemega õpitulemuste vahel.

Õpiväljundi koosnemine

Näide 1

Õpiväljundi koosnemisseose kaudu defineeritakse õpiväljundi osad. Koosnemisseos on mõeldud kasutamiseks *erineva* abstraktsioonitasemega õpitulemuste vahel. Näiteks õpiväljund "teab sõnaliike" koosneb järgnevatest spetsiifilisematest õpiväljunditest: Kasutab nimisõna, Kasutab omadussõna, Kasutab arvsõna, Kasutab määrsõna, Kasutab asesõna, Kasutab kaassõna, Kasutab sidesõna, Kasutab hüüdsõna, Kasutab tegusõna.

Näide 2

Allpool on toodud diagnostiliste testide jaoks lahti mõtestatud riikliku õppekava õpiväljundi Analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel koosnemise seosed. Õpiväljundi koosneb kahest konkreetsemast õpitulemusest: Selgitab silma osade tööd ja Kirjeldab nägemisaistingu tekkimist.

Õpiväljundiga seotud mõisted

Õpiväljundi kirjelduse juures tuuakse välja viited nendele mõistetele, mida käsitletakse õpiväljundi edasiandmisel. Mõistetele terminite valimisel arvestatakse, et selle tähendus peab kattub teiste õpiväljundite juures sama terminiga viidatud mõiste tähendusele ja see oleks seostatav väliste teadmubsaaside/-graafidega, nt DBpedia. Kui ollakse kahevahel sobiva mõiste termini või selle vormi (mitmus/ainsus) valimisel, siis on soovitus kasutada sama vormi mis kasutusel Wikipedias (nt https://et.wikipedia.org/wiki/Koer) .

Õpiväljundi pealkiri

Iga õpiväljundi pealkiri peaks olema iseseisvalt arusaadav ja kajastama selle eripärasid.

Õpiväljundiga seotud verb

Praeguse õppekava õpiväljundite verbe kirjeldades kasutatakse Bloomi taksonoomiasse sobituvaid verbe.

Õpiväljundite seostamine õppematerjaliga

Metoodiline õppematerjal on hetkel seostatud peamiselt teemaga. Selle õpiväljundid peaks olema seotud teema või selle õpiväljundite õpetamise oskustega.

Õppematerjali seostamisel õpitulemustega seostatakse õppematerjali osad õpiväljunditega.

Testide seostamisel õpiväljunditega seostatakse testide ülesanded õpiväljunditega.

Küsimused/vastused

  • Millest lähtuda õpiväljundi skoobi/suuruse määramisel?
    • Lähtuda sellest, et õppetöö käigus saaks anda õpetajale ja õpilasele kasuliku tagasisidet "lünkade" kohta teadmistes ja oskustes.
    • Lähtuda sellest, et tagasiside andmise tsükkel oleks mõistlik, nt kontakttunni lõpuks peaks saama õpilane / õpetaja tagasiside selle kohta kui palju õpetatust konkreetne õpilane omandas.

Soovitused


Seni tehtu kirjeldus (jaanuar 2021)

Lähtutud on õppekavaveebis olevatest õppeprotsesside kirjeldustest - https://oppekava.ee/oppeprotsesside-kirjeldused/

Igas ainevaldkonnas on õppeprotsessides kirjeldatud teemade kohta loodud oppekava.edu.ee õppeprotsessi leht, kuhu on sisestatud nii eesmärgid, põhimõisted, õpitulemused*, õppematerjal ja ülesanded ja harjutused, metoodika, eeldused, õppevahendid, praktilised tööd, lõiming ja õppesisu. 

Edasine töö jätkus põhimõistete ja õpitulemustega.

Põhimõisted, mis olid sõnastatud inimesele mõistatavalt paaridena, eraldati nii, et mõiste moodustaks eraldi seisvana terviku. (Näiteks matemaatikas oli õppeprotsessides kirjas:  "teravnurga siinus, koosinus ja tangens", wikisse sai see kirja kolme mõistena: teravnurga siinus, teravnurga koosinus, teravnurga tangens).

Õpitulemustega toimetati sarnaselt. Õpitulemused, mis olid sõnastatud ühena, aga sisaldasid mitut erinevat õpitavat teadmist, oskust protsessi jne, eraldati seal kus mõistlik. Kohtades, kus see ei olnud õppimisest lähtuvalt otstarbekas eraldada, seda ei tehtud. 

Iga õpitulemuse juures toodi välja, verb, mis iseloomustab tegevust, mida õpilane teeb kui ta selle õpitulemuse on saavutanud. Siin on mõistlik lähtuda sisulist tegevust kirjeldavast verbist. (Näide. õpitulemuses "Viib ruutvõrrandeid normaalkujule" verb on "Teisendab")

Õpitulemuse juures välja toodud mõistete puhul lähtuti sellest, et tuuakse välja mõisted, mis on selle õpitulemuse juures uued ehk et eeldustest välja tulevaid mõisteid ei korratud.

Metainfost lisati ka õppeaine, teema (EstCore või EIS teemade valikust), kooliaste, kuhu see kuulub ning klass, kus õppeprotsessides soovitatakse seda õpetada.

Õpitulemuse versioon näitab, mis aasta õppekava redaktsioonist see tuleneb. Osadele on juurde märgitud op (N: 2014op), need tähistavad õpitulemusi, mis on kirja pandud õppeprotsesside kirjeldustes, aga ei ole riiklike õpitulemuste saavutamise sisukohalt esmatähtsad.

Tiina: eelduste puhul lisasin ainult vahetult eelneva eelduse. Mõningatel juhtudel oli eeldusi kaks. Kui kirjelduses ei ole märgitud teisiti, siis see tähendab, et mõlemad eeldused on vajalikud. Mõnel juhul on vajalik välja toodud eeldustest ainult üks, sel juhul on see kirjelduse lahtris välja toodud.


Informaatika õppekava märkmed:

samm 1 - luua õppekava baasil teemade loetelu (sest õppeprotsesse kirjeldame teemade kaupa ja õppekava läbi õppeprotsesside (tagamaks seoste tekkimine õppematerjali / testide ja õppekava vahel)) - töövahendiks on nt tabelarvutusprogramm, kus kirjeldatakse iga teema kohta minimaalselt selle nimetus, ulemteema (kui on), seotud teemad (viited EstCORE ja EISi taksonoomia analoogsetele teemadele), haridusaste, kooliaste ja kirjeldus. Kui on teada ka soovitus klassi osas, siis ka see, kuid see pole kohustuslik.

samm 2 - luua lehed teemade jaoks

samm 3 - jaotada õpiväljundid teemade kaupa

samm 4 - sisestada õppeprotsessside kirjeldused, minimaalselt määrata teema ja õpiväljundid

samm 5 - iga õpiväljundi jaoks luua eraldi leht, kus määrata ära õpiväljundi nimetus, verb, mõisted ja eelduseks olevad õpiväljundid


Töö käigus välja tulnud erijuhtumid

Kahes aines samas sõnastuses õpitulemus

Õpitulemus: "Lahendab probleemülesandeid" oli esindatud mitmes ainekavas (tehnoloogiaõpetus ja eesti keel). Õpitulemus sellises sõnastuses tekkis õpitulemusi jupitades. Probleemiks on see, et mõlemalt aine lehelt viib ühe ja sama õpitulemuse ja selle õpitulemuse meta-andmeteni. Lahendusena sai eesti keele õpitulemuse sõnastus asendatud sõnastusega: "Lahendab probleemülesandeid suhtlussituatsioonides".



 * õppeprotsessides ja riiklikus õppekavas on kasutusel õpitulemused oppekava.edu.ee kasutab samas tähenduses mõistet õpiväljund. 

  • No labels