E-koolikott on haridustasemete ülene keskkond digitaalse õppevara loomiseks, hoiustamiseks ja avaldamiseks.

Page tree
Skip to end of metadata
Go to start of metadata








  

Mis on E-koolikott?

Vastused

Mis on E-koolikott?

E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele (ka huvialaringidele). E-koolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks ja avaldamiseks. 

Kellele on E-koolikott mõeldud?

E-koolikott on tasuta kasutamiseks kõikidele huvilistele. Seda saavad kasutada õpetajad ja õpilased, et hankida materjali ainetundideks ning muuta õpetamine ja õppimine huvitavamaks. Samuti saavad seda kasutada lapsevanemad, et toetada oma last õppimises.

Mida E-koolikott sisaldab?

E-koolikotist leiab e-õppevara alus-, üld-, kesk- ja kutsehariduse valdkondadest. Õppevara on enamasti loodud erinevate kasutajate (õpetajad jm spetsialistid) poolt, kuid samuti leiab TLÜ, õppematerjalide kirjastuste ja aineekspertide poolt koostatud materjale ja kogumikke.

Miks ma võiksin enda loodud õppematerjali jagada?

Meie õpetajad ja teised spetsialistid on usinad materjalide loojad. Mida rohkem seda teistega jagada, seda mitmekesisemaks materjalide valik muutub. Materjali taaskasutamine annab teistele võimaluse kohandada seda vastavalt oma vajadustele - sellepärast soodustame avatud õppematerjalide teket ja nende jagamist.

Kas ma saan E-koolikotti kasutada ka sisse logimata?

Õppematerjalide otsimiseks ja kasutamiseks kontot vaja ei ole ning ei ole tarvis ka sisse logida. Saad teavitada vigadest või autoriõiguste rikkumisest. Ilma sisse logimata ei saa lisada uusi õppematerjale, neid meeldivaks märkida ja ka hiljem vaatamiseks salvestada.


Kuidas saan luua endale konto?

E-koolikoti konto saab luua HarID ja ID-kaardi abil ning samuti läbi eKooli ja Stuudiumi õpikeskkondade. Konto on alati isikustatud, st on seotud isikukoodiga. Konto loomisel saadetakse e-kirjaga neljakohaline identifitseerimisnumber (vahel läheb rämpsposti), mis tuleb sisestada (iga kriipsu peale üks number).

Mis võimalused mul on sisse logides?

Kui oled sisse loginud, saad luua õppematerjale, märkida materjale hiljem vaatamiseks või anda materjalidele positiivset tagasisidet.

Kuidas ma saan oma meiliaadressi muuta?

Kui soovid oma meiliaadressi muuta, siis kirjuta e-koolikott@harno.ee.

Kas ma saan teiste loodud E-koolikoti õppematerjale kopeerida?

Teiste kasutajate poolt loodud E-koolikoti õppematerjale saad kopeerida, kui lisad soovitud materjali lingi sinu poolt loodava õppematerjali teksti sisuplokki. 


Otsing


Kuidas ma saan õppematerjali otsida??

Vasakul ekraaniosas on õppekavadega seotud valikuid võimalik täpsustada, filtreerides välja selle, mis huvi pakub. Õppematerjale on võimalik otsida üldpädevuste, läbivate teemade, klassi, haridustaseme, ainekava teemade ning õppevara liigi järgi. Samuti saab otsida selle järgi, kas õppematerjal sobib HEV õppijale või keelekümbluse jaoks, kas õppevara on tasuline või tasuta.

Otsingut saab teostada ka märksõnade alusel, mille abil leitakse õppematerjal (kui sellise võtmesõnaga on materjal olemas).

Kas ma saan märgistada materjale, mida soovin hiljem uuesti vaadata?

Õppematerjalide märgistamiseks pead sisse logima. Kui leiad sobiva materjali, saad materjali juures märkida selle hiljem vaatamiseks. Märgistatud materjalid leiad kaustas "Minu asjad".


Materjalide liigitus


Mida tähendab õppevara taksonoomia?

Õppevara taksonoomia tähendab õppematerjali iseloomustavaid andmeid, mis aitavad kaasa parema otsingu tulemusele ning mis vastavad kehtivatele õppekavadele. 

Kuidas on õppematerjalid liigitatud?

Õppevara on liigitatud õppekavades kasutatava taksonoomia (EstCore) alusel. Märksõnastamiseks on loodud metaandmete süsteem, mis põhineb õppekavade ülesehitusel, tunnustel ja teemadel.


Soovitused õppematerjali loomisel


Mida silmas pidada õppematerjali loomisel?
  • Materjal on sisult ajakohane - õppematerjali mõisted, teooriad ja andmed ehk kogu edastatav info vastab nüüdisaja nõuetele. On õppeaineid, mis on selles osas tundlikumad kui teised, nt ühiskonnaõpetus, seepärast on oluline oma õppematerjale teatud aja tagant üle vaadata ja ajakohastada.

    Ajakohane ja mitmekesine (eluliste ja huvitavata näidetega varustatud) materjal motiveerib õppijat tunduvalt rohkem. Seega peab ka sisu puhul koostaja endale sama küsimuse esitama: kas ja kui sageli on vaja selliselt koostatud õppematerjali uuendada.


  • Materjal on aine- ja erialaselt korrektne - õppematerjal ei tohi sisaldada faktivigu või eksitavat infot ning aluseks on riiklik õppekava. Koostaja on veendunud, et ta kasutab korrektset ja eakohast terminoloogiat ning materjalis esitatavad andmed ja väited on õiged. Materjal lähtub õppekava üldosas nimetatud alusväärtustest, sh arvestab mitmekultuurilisuse põhimõtet, väldib stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi.
  • Materjal on keeleliselt korrektne- õppematerjal loomisel on järgitud kirjakeele reegleid. On ka erandeid, näiteks, kui keelenormide eiramiseks on selge pedagoogiline põhjus (nt õpetatakse murdeid vms). Valdavalt on õppematerjalis soovituslik kasutada olevikuvormi ja kindlat kõneviisi.Lisaks sellele, et ülesanded on ainedidaktiliselt otstarbekad, on nende tööjuhendid asjakohased ja igas mõttes arusaadavad. Vajadusel lisatakse mõistete seletused või sõnastik.
  • Materjalis on kirjeldatud sihtrühm, eesmärk ja õpitulemused.
  • Materjali väljatöötamisel on järgitud autoriõiguse seadust (AutÕS). Teiste autorite teoste kasutamisel enda loodud materjalis tuleb autorile viidata vastavalt litsentsi tüübile, vajadusel saada temalt luba materjali avalikustamiseks. 

     Kasutataval tööl võivad olla näiteks kõik autoriõigused kaitstud (©), osaliselt kaitstud (Creative Commons) või on töö vaba kasutusega (Public domain). E-koolikotis kasutuses oleva litsentsi         kohta saab põhjalikumalt lugeda siit: avatud õppematerjalide idee.

    Eesti õpetaja võib vastavalt autoriõiguse seadusele (AutÕS ptk 4 § 19) klassiruumis kasutada igasuguseid teoseid üpris suures ulatuses (lubatud motiveeritud maht on u 15% kogu             teosest), aga see eeldab meilt kõigilt head autoriõiguste tundmist ning korrektset viitamist (mitte ainult teiste õpetajatega vaid ka õpilastega jagades!).

  • Materjal on korrektselt vormistatud. Kvaliteetne digitaalne materjal on kergesti loetav, hästi liigendatud, ühtse kujundusega, tehniliselt toimiv ning visuaalselt haarav. Kõik see aitab õpitavat paremini omandada. Oluliste kohtade esiletõstmisega ei tasu liialdada ning illustratsioonid ja skeemid olgu alati sisust tulenevad ning mõtestatud.

    Kõik peatükid, alapeatükid, lõigud, loetelud jne on mõistlik kujundada ühtses stiilis (kirjatüüp, -suurus, värv jne). Erinevates õppematerjali osades kasutatakse ka ühtset paigutust ning sarnaseid meediume ja tehnoloogilisi vahendeid.  

  • Materjal on tehniliselt korrektne, st tähendab, et lingid töötavad ja materjal on seeläbi kasutatav. Kõige parem on, kui digitaalne õppematerjal on tehniliselt universaalne ehk et seda on võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemide, tarkvarade ja seadmetega. Sellele lisandub kõigi õppematerjalis sisalduvate väliste materjalide kättesaadavuse regulaarne kontrollimine ja vajaduse korral parandamine.

Milline on hea õppematerjal?

Hea digitaalne õppematerjal:

  • on kohandatav ehk sobib kasutamiseks erinevates õpiolukordades;
  • annab edasi õpitavat sisu ja toetab sellest arusaamist/kinnistamist;
  • aitab õppijal juhtida oma õppimist;
  • võimaldab õppida sobivas tempos, kohas ja ajal;
  • võimaldab saada õppimisele tagasisidet;
  • aitab õppimist köitvamaks muuta;
  • avardab elukestva õppe võimalusi.


(joonis vajab mudimist)

Digitaalse õppematerjali loomise soovitused on ära toodud õppematerjalide loomise juhendis.

Kuidas õppematerjali vormistada?

Kvaliteetne digitaalne materjal on kergesti loetav, hästi liigendatud, ühtse kujundusega, tehniliselt toimiv ning visuaalselt haarav. Kõik see aitab õpitavat paremini omandada. Oluliste kohtade esiletõstmisega ei tasu liialdada ning illustratsioonid ja skeemid olgu alati sisust tulenevad ning mõtestatud.

Kõik peatükid, alapeatükid, lõigud, loetelud jne on mõistlik kujundada ühtses stiilis (kirjatüüp, -suurus, värv jne). Erinevates õppematerjali osades kasutatakse ka ühtset paigutust ning sarnaseid meediume ja tehnoloogilisi vahendeid.  

Teksti vormistamine:

  • lihtsam on lugeda väiksemaid lõike (3-4 lauset), sama soovitus kehtib ka heli- ja videoklippide puhul (keskmiselt 5 min pikkused);
  • joondus on vasakule (mitte rööpjoondus);
  • rõhutamisel kasutatakse paksu (bold) ja/või kursiivi (kaldkiri), rõhutatakse pigem üksikuid sõnu kui lauseid;
  • välditakse teksti allajoonimist, v.a juhul, kui tegemist on veebiviitega, mis on tavaliselt ka sinise värvusega;
  • kirjastiili valikul ja suurusel arvestatakse õppematerjali kasutava õpilase vanust;
  • kirjastiilide puhul eelistatakse sans-serif kirjalaadi (ilma „sabadeta“), mida on ekraanilt kergem lugeda (nt Calibri, Verdana, Arial);
  • näiteks kirjastiili Arial järgi on kirja suurus 1. klassi materjali põhitekstis vähemalt 20 punkti (reavahe 4 punkti), 2.–5. klassi materjali põhitekstis vähemalt 16 punkti (reavahe 4-3 punkti) ja 6.–9. klassi õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 14 punkti (reavahe 2 punkti).
  • välditakse taustapilte ja erksaid taustavärve;
  • teksti- ja taustavärve eristatakse tugevas kontrastis (must kiri valgel taustal).

Kust otsida vabavaralisi pilte?

Iga pildi juures tuleb lähtuda konkreetse pildi kasutamistingimustest.

Kust otsida videosid?

Videosid saab otsida YouTubest (http://youtube.com), kus enamik klippe on YouTube tavalitsentsiga, mis lubab kasutada, esitada, levitada.

CC litsentsidega videoklippe pakub Pixabay (https://pixabay.com/).  

Audioklippe leiab nt portaalist Free Music Archive (http://freemusicarchive.org/) ja Bensound (http://www.bensound.com/royalty-free-music). 

Milline on hea pealkiri?

Pealkiri kirjeldab lühidalt ja konkreetselt õppematerjalis käsitlevat teemat.

Milline on hea sisukirjeldus?

Sisukirjeldusse soovitame lisada õppematerjali eesmärk, sihtrühm, põhimõisted, õpitulemused, hinnanguline tundide arv materjali käsitlemiseks ning kasutusjuhis. Iga materjali juurde pole võimalik neid kõiki lisada, kuid sisukirjeldus peaks olema koostatud eesmärgiga, et kasutaja saab kiiresti vajaliku ülevaate leitud materjalist.

Kuidas vormistada teksti?

  • lihtsam on lugeda väiksemaid lõike (3-4 lauset), sama soovitus kehtib ka heli- ja videoklippide puhul (keskmiselt 5 min pikkused); 
  • joondus on vasakule (mitte rööpjoondus); 
  • rõhutamisel kasutatakse paksu (bold) ja/või kursiivi (kaldkiri), rõhutatakse pigem üksikuid sõnu kui lauseid;  
  • välditakse teksti allajoonimist, v.a juhul, kui tegemist on veebiviitega, mis on tavaliselt ka sinise värvusega; 
  • kirjastiili valikul ja suurusel arvestatakse õppematerjali kasutava õpilase vanust; 
  • kirjastiilide puhul eelistatakse sans-serif kirjalaadi (ilma „sabadeta“), mida on ekraanilt kergem lugeda (nt Calibri, Verdana, Arial); 
  • näiteks kirjastiili Arial järgi on kirja suurus 1. klassi materjali põhitekstis vähemalt 20 punkti (reavahe 4 punkti), 2.–5. klassi materjali põhitekstis vähemalt 16 punkti (reavahe 4-3 punkti) ja 6.–9. klassi õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 14 punkti (reavahe 2 punkti) 
  • välditakse taustapilte ja erksaid taustavärve; 
  • teksti- ja taustavärve eristatakse tugevas kontrastis (must kiri valgel taustal). 

Kust saada infot erinevate õppematerjalide loomiseks mõeldud keskkondade kohta?

Soovitame kasutada Haridustehnoloogide Liidu poolt loodud ja hallatavat blogi https://haridustehnoloogid.ee/blog/. Samuti leiab palju kasulikku infot endise HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused/oppekeskkonnad-ja-tooriistad


Loon uue materjali


Mis on E-koolikoti õppematerjal?

Materjal on E-koolikotis üks õpiobjekt, mis võib koosneda erinevatest osadest: tekstid,  ülesanded, videod, esitlused jne. Õppematerjali saab luua, sisestades faile, pilte ja jagada linke.  

E-koolikoti õppematerjal koosneb otse keskkonda lisatud ning ka lingiga väljapoole viivast materjalist. Osad failitüübid on poogitud, st avatavad otse E-koolikoti s, osade avamiseks peab avama teised keskkonnad.

Üks õpiobjekt ehk õppematerjal koosneb sisust ja õppematerjali kirjeldavatest andmetest, mida nimetatakse metaandmeteks. Õppematerjali loojaks võib olla õpetaja, tugispetsialist või muu haridustöötaja, organisatsioonide või asutuste esindaja või kirjastus. 

Mis on õppekirjandus? (kuhu see panna?)

Õppekirjandus vastab õppekirjanduse määrusele „Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti“ (Vastu võetud 24.03.2016 nr 13), §2, §3). Õppekirjandus on reeglina välja antud kirjastuste poolt ning sellele on lisatud õppekirjanduse märgis.

Kuidas saan luua uue õppematerjali?

Õppematerjali saad luua sisse logides. Saad sisestada teksti, pilte, salvestada faile, jagada harjutusi, videosid, viidata linkidega teistele keskkondadele.

Õppematerjali saad jagada erinevateks osadeks, st luua peatükid, alampeatükid ja vastavalt soovile paigutada sisu.



Kas ma saan oma materjali kustutada? 

Oma õppematerjali kustutamiseks vajuta materjali detailvaates kolme täpi menüüd ja vali "kustuta materjal".  

Kust leida oma materjali juurde sobiv pilt?

Kui sul on olemas sobiv pilt, saad selle lisada materjali iseloomustavaks kaanepildiks. Kui sul seda ei ole, suuname sind materjali loomise vaates sobivasse pildipanka, kust leiad enda materjalile sobiva pildi. Ära pildi puhul unusta jälgida autoriõigustele vastavust.

Kas ma pean kohe oma materjali avalikustama?

Saad hoida privaatsena, muuta ja täiendada, kui soovid ja avalikustada siis, millal ise soovid.

Kuidas ma saan muuta materjali ja metaandmeid?



Materjali muutmiseks mine menüüribal „Minu materjalide“ peale, ava materjal, mida soovid muuta, vajuta materjalil üleval paremas nurgas kolme täpiga nuppu ning vajuta muuda materjali. Seejärel avaneb materjali metaandmete aken ja saad muudatused sisse viia ja materjali uuendada.

Kuidas ma saan oma õppematerjali jagada?




Kust ma leian kõik minu loodud õppematerjalid?

Kõik sinu loodud materjalid leiad kaustast "Minu asjad".


Metaandmed


Mis on metaandmed?

Metaandmed on materjali selgitavad andmed. Näiteks millisele haridustasemele, mis teema alla konkreetne materjal kuulub. Metaandmeid küsitakse E-koolikotis enne uue materjali salvestamist.  Metaandmeteks on pealkiri, autor/väljaandja, litsents, haridustase, vanus, ainevaldkond, teema, alateema, üldpädevused, läbivad teemad, illustratsiooni autor.

Korrektsed metaandmed on olulised, et materjali oleks lihtsam otsida, st on võimalik vastavalt sinu vajadusele filtreerides õige materjalini jõuda.

E-koolikotis on kasutusel EstCore2 metaanmete standard.

Miks on oluline panna kirja õppematerjali kohta käivad andmed?

Metaandmeid tuleb lisada uue materjali lisamisel. On oluline, et valid õiged metaandmed, sest vaid niimoodi on materjal õigesti kirjeldatud ja kasutaja leiab talle sobiva materjali.

Mis on võtmesõnad?

Võtmesõnad iseloomustavad kõige paremini loodud materjali. Võtmesõnad võivad olla sõnad pealkirjast, autoritest, tekstidest. Sõnaotsing on kõige laiem otsinguviis ning sarnaneb Google'i otsinguga

Millised on head võtmesõnad?

Võtmesõnu kasutatakse eelkõige õppematerjali otsingul. Uuele õppematerjalile võtmesõnade lisamisel on kõige parem mõelda, milliste sõnade järgi sa ise antud materjali otsiksid. Võtmesõnad peaksid olema võimalikult konkreetsed, lühikesed, ühe- või kahesõnalised terminid. Võtmesõnu võid lisada niipalju kui soovid.


Autoriõigused


Mis on autoriõigus?

Autoriõigus on õigus oma loometöö tulemustele ja nende kaitsmisele.  Autoriõiguse tekkimise eelduseks on, et loodu vastab „teose“ mõistele. Eestis reguleerib autoriõigusi autoriõiguse seadus. Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.

Mida tähendab E-koolikoti litsents?

Iga autor saab ise õppematerjali litsentsi üle otsustada. Litsents tähendab, mis tingimustel materjali autor annab loa selle materjali kasutamiseks.

E-koolikoti litsents CC BY-SA 3.0 on avatud sisulitsents, mis kehtib ainult E-koolikotti üles laetud failidele ja sisukirjeldustele ja sellele, kuidas erinevad materjalid on ühtseks tervikuks seotud. Kui autor soovib kehtestada materjalile muud litsentsi, saab ta materjalid muudes keskkondades luua ning E-koolikotis lingiga jagada. Kui jagad lingiga, ole kindel, et kasutaja saab aru sinu kehtestatud litsentsist.

Kui sul mujal keskkonnas loodud materjali juurde litsentsi pole märgitud, siis kehtib sellele automaatselt CopyRight (kõik õigused kaitstud).

Litsents CC BY-SA 3.0 annab võimaluse teie poolt loodud materjali teistel kohandada ja edasi arendada, samas säilib jagades ja mugandades alati kohustus teie materjalile viidata. Sellega soodustame heade õppematerjalide levikut ja taaskasutamist.

Mida tohib teha, kui materjalile ei ole märgitud litsentsi??

Kui litsents puudub, siis kehtib „kõik õigused on kaitstud“. Sellisel juhul tohib teha vaid teatud seaduses nimetatud erandlikke tegevusi:

motiveeritud mahus tsiteerimine ja refereerimine

kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (märgime, et äriline eesmärk on enamustel erakoolidel, samuti eratundi andval õpetajal

reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke

ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele

reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke

kasutamine karikatuuris, paroodias ja pastišis sel eesmärgil motiveeritud mahus.

Ka kopeerida võib teost motiveeritud mõistlikus mahus (umbes 15%), näiteks ajakirjast mõne artikli, raamatust sisukorra ja mõne peatüki. Terve raamatu kopeerimist ei peeta üldjuhul motiveeritud mahuks.

Kuidas pean teise autori tööle viitama?

Autoriõiguse seaduse (AutÕS) järgi peab viide sisaldama kasutatud materjali autori nime (kui see on tööle märgitud), pealkirja ja teose avaldamise allikat. Ka piltidele, heli-, videoklippidele tuleb lisada viide (võimalusel selle kõrvale). Soovitatavalt on lisatud kasutamistingimused, mis aitavad teistel kasutajatel mõista, mis tingimustel nad loodud materjali kasutada ja levitada võivad.

Näiteid korrektsest viitamisest

Tervikteosele:

  • Pealkiri. Kirjastus, aasta, (vajadusel lk).

Artikkel:

  • Pealkiri. Ajakirja nimi aasta ja väljaande nr, lk.

Online-artikkel:

  • kui on uudis, siis viidata lihtsalt portaalile. Nt delfi.ee (kuupäev)
  • kui on arvamusartikkel, essee võib viidata nii: Postimees Online/autori nimi (17.07.2020)
  • Eesti Looduse, Vikerkaare, Imelise Ajaloo, Akadeemia, Sirbi jne online-artiklit võib viidata sarnaselt nagu paberkandjal artiklit: Pealkiri. Ajakirja nimi, aasta ja väljaande nr, lk.

Viitamine mäluasutuste puhul:

  • mäluasutus: arhvivaali või museaali viite nr/autor
  • või: autor (arhvivaali või museaali viite nr)/mäluasutus (kui autor pole teada, siis muud elemendid jäävad ikka samaks)
  • või teha nii nagu mäluasutuse kodulehel on palutud viitamine vormistada.

Vikipeedia illustratsioonid:

  • Wikimedia Commons: failinimi/autor
  • Või: autor (failinimi)/Wikimedia Commons
  • NB! Isegi kui autor pole teada, siis muud elemendid esinevad samal moel.

Kust leian lisainfot autoriõiguste koha?

Autoriõiguse seadus

Eesti Autorite Ühingu koduleht

Autoriõiguste portaal

Autoriõiguste kohta leiad rohkem informatsiooni siit.

https://www.ut.ee/et/oppimine/autorioigustest-e-oppes

https://creativecommons.org/licenses/



Minu asjad


Mida see kaust sisaldab?

"Minu asjade" kaustast leiad: 1) materjale, mida oled E-koolikotti lisanud 2) hiljem vaatamiseks lisatud materjale ja 3) meeldivaks märgitud materjale

Kuidas märkida õppematerjali "hiljem vaadatuks"?

E-koolikotis on võimalus märkida materjali detaivaates konkreetne materjal hiljem vaadatuks (varasema nimetusega lemmikuks lisamine), et siis endale meelepärast materjali ka hiljem sirvida. 

Kuidas märkida õppematerjal meeldivaks?

E-koolikotis on võimalus märkida materjali detailvaates konkreetne materjal lemmikuks, selleks vajutades "pöial püsti" märki.

Mis on sisuloome keskkond?

Sisuloome keskkonnas saad luuaH5P malle, kasutades erinevaid õppematerjale. Keskkond asub aadressil https://sisuloome.e-koolikott.ee/ ja Sisuloome keskkonnast saad lisada materjale E-koolikotti. 




  • No labels