Rahuloluküsitluste eesmärk on mitmekesistada õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused erinevate sihtrühmade heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks haridusasutuses.


Rahuloluküsitluste taustast

2014. aastal seadis Eesti haridusvaldkond sihiks "Elukestva õppe strateegias", et erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppimise toimimisega peab kasvama. Sellest sihist tulenevalt lisati õpilaste rahulolu üldhariduskoolide tegevusnäitajate hulka ning alustati riiklike rahuloluküsitluste läbiviimisega.

2015. aastal viidi esmakordselt läbi riiklikud rahuloluküsitlused. Tagasisidet koguti üldhariduskoolide õpilastelt (8. ja 11. klass) ning võrdlemisi väheste tunnuste kohta.

2016. aasta lõpuks töötas Tartu Ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel välja uue haridusega rahulolu hindamise kontseptsiooni ning sellel põhinevad rahuloluküsitlused kõikidele haridustasemetele alates alusharidusest kuni täiskasvanute täiendkoolitusteni. Tutvu kontseptsiooniga.

2017. aastal katsetati uusi küsitlusi valimipõhiselt. Lisaks üldharidusele hakati andmeid regulaarselt koguma ka alushariduses ja kutsehariduses, sihtrühmadena lisandusid õpetajad ja lapsevanemad ning rahulolu hindamine muudeti senisest oluliselt mitmekesisemaks.


Rahuloluküsitlused alus-, üld- ja kutsehariduses

Küsitlustega kogutud andmeid kasutatakse haridusasutustele (sh lasteaiad, üldhariduskoolid ning kutsehariduskoolid) ja nende pidajatele tagasiside andmiseks. Küsitlustes osalemisega saavad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad läbi tagasiside andmise osaleda koolikeskkonna arendamises, juhtides tähelepanu valdkondadele, kus muutuste esilekutsumine oleks vajalik.

Igale küsitluses osalenud õppeasutusele, kust osales vähemalt 5 vastajat ühest sihtrühmast, koostatakse asutusepõhine tagasiside. Hiljemalt õppeaasta lõpuks on igal koolil võimalik tagasisidekeskkonnas tutvuda enda kooli personaalse tagasisidega. Õppeasutus saab objektiivset ja võrreldavat tagasisidet eri osapoolte rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutatakse kooli hinnanguid riigi keskmiste tulemustega. Tagasisidet saab kool kasutada oma seniste tegevuste analüüsimiseks ja arengu kavandamiseks. Kõiki küsitluses osalenud haridusasutusi julgustatakse oma tagasisidet jagama.

Rahuloluküsitlused lasteaedades

Lasteaedades viiakse rahuloluküsitlusi läbi iga kolme aasta tagant. Andmeid kogutakse lasteaia õpetajatelt (sh abiõpetajatelt ja õpetajate abidelt) ning lapsevanematelt.

2017. aastal toimus uute alushariduse rahuloluküsitluste valimipõhine katsetamine, 2018. aastal viidi läbi esmakordne kõikne andmekogumine. 2021. aasta kevadel viidi läbi uus kõikne andmekogumine alushariduses, küsitluses osalesid nii lasteaia õpetajad kui lapsevanemad. 

Järgmine lasteaedade rahuloluküsitlus viiakse läbi 2024. aasta kevadel.

Rahuloluküsitlused üldhariduskoolides

Üldhariduskoolide õpilaste seas viiakse rahuloluküsitlusi läbi igal aastal, õpetajatelt ja lapsevanematelt kogutakse andmeid üle kolme aasta. 

Küsitlustes osalemisega saavad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad läbi tagasiside andmise osaleda koolikeskkonna arendamises, juhtides tähelepanu valdkondadele, kus muutuste esilekutsumine oleks vajalik.

2020. aasta juulis edastati üldhariduskoolidele rahulolu- ja koolikeskkonna tulemused spetsiaalse veebipõhise tagasisidekeskkonna kaudu. Tagasisidekeskkond loodi selleks, et anda haridusasutustele tagasisidet iga-aastaste riiklike rahuloluküsitluste tulemuste kohta. Rakendusse on koondatud kõik rahuloluküsitluste tulemused alates 2017. aastast. Igal haridusasutusel on tulemuste vaatamiseks oma veebilink. Uus andmekogumine üldhariduskoolide õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate seas viidi läbi 2021. aasta kevadel.

Järgmine rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus viiakse läbi 2022.a kevadel, seekord küsitletakse ainult üldhariduse õpilasi. Järgmine kõikne mõõtmine viiakse läbi 2024.a kevadel.

Rahuloluküsitlused kutsehariduses

Kutseõppeasutustes viiakse rahuloluküsitlusi läbi igal aastal. Õppijatelt kogutakse andmeid igal aastal, õpetajatelt üle kolme aasta.

2020. aastal jäid kutseõppijate rahuloluküsitlused ära seoses eriolukorrast tingitud distantsõppega.

2021. aasta kevadel toimusid riiklikud rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlused. Küsitlustes osalesid kõikidel haridustasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppijad ning kõik õpetajad.

Järgmine rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus viiakse läbi 2022.a kevadel, seekord küsitletakse ainult õppijaid. Järgmine kõikne mõõtmine viiakse läbi 2024.a kevadel.

Ülevaade tulemustest

2021. aastal läbiviidud üldhariduskoolide rahuloluküsitluse tulemused näitavad, et tervikuna on kõikide vanuseastmete õpilased kooliga rahulolule ja enamusele rahulolufaktoritest andnud suhteliselt positiivse hinnangu. Sihtrühmade võrdluses on säilinud ka varasemate aastatega sarnane joon, et üldiselt annavad kõige kõrgemaid hinnanguid 4. klasside õpilased, kes tunnevad ka vähem kurnatust ja küünilisust. Kõige kriitilisemad on 8. klasside õpilased, mis ühtib ka varasemate aastate tulemustega. Kõigis neljas õpilaste grupis on madalalt hinnatud koostöine õpetamine ning kaheksanda ja üheteistkümnenda klassi õpilaste hinnangul ka õppetöö mõtestatus. Kõige kõrgemalt hinnatakse kodust keskkonda.

Üldhariduse õpilaste keskmised hinnangud rahulolufaktoritele vanuseklasside lõikes on näha järgmiselt jooniselt.


2021.a oli tegemist kõikse küsitlusaastaga, seega osalesid küsitluses ka õpetajad ning 1.-9.klassi õpilaste lapsevanemad. Nende antud keskmiseid hinnanguid faktoritele on näha järgmistelt joonistelt.

Küsitluste juurde oli lisatud lähtudes riiklikust olukorrast ka kaugõpet puudutav küsimusteblokk. Selle tulemustest selgus, et distantsõppe ajal õpitavast arusaamise üle õpilased enamasti ei kurda. Üle poole küsitluses osalenud õpilastest tuli distantsõppe ajal õppimisega iseseisvalt toime. Kõikides vanusegruppides hinnati õpilaste ajakulu uute vahendite ja keskkondade tundmaõppimisele ning koolitööde teemal klassikaaslastega suhtlemisele pigem väikeseks. Online tundides osalemine oli õpilaste hinnangul väga suure varieeruvusega. 

Neljanda klassi õpilaste hinnangud meeleolule distantsõppe ajal olid suhteliselt positiivsed. Kaheksanda ja üheteistkümnenda klassi õpilaste hinnangud meeleolule on aga polariseerunud. Umbes pooled küsitluses osalenud 8. klassi õpilastest olid alati või tihti heas tujus, samas teine pool tundsid end pigem kurvalt. Üheteistkümnenda klassi õpilaste puhul joonistus välja sarnane muster. Distantsõppe ajal pinget tajunud õpilased kulutasid enda hinnangul oluliselt enam aega õppimisele võrreldes oma eakaaslastega, kelle pinge tajumine distantsõppe ajal oli väiksem. 

Tulemuste dünaamika aastate lõikes

Kuna kõikides haridustasemetes on nüüdseks küsitlusi läbi viidud vähemalt kahel korral, on võimalik jälgida ka hinnangute erinevusi ajas. Järgnevatel joonistel on kujutatud keskmisi hinnanguid rahulolule ja selle muutumist ajas sihtrühmade lõikes.

 Joonistelt näeme, et aastate lõikes on hinnangud rahulolule jäänud laias laastus samaks, kuid olenevalt sihtrühmast on toimunud kohati ka muutusi. Üldhariduskoolides hindasid 11.klassi õpilased oma rahulolu kooliga 2021.a oluliselt kõrgemaks kui eelneval aastal, täiskasvanute gümnaasiumite õppijad ja lapsevanemad aga oluliselt madalamaks. Kutsehariduse õppijad hindasid 2021.a kooliga rahulolu oluliselt kõrgemaks, kui 2019.aastal. Lasteaia lapsevanemad hindasid oma laste rahulolu lasteaiaga 2021.a statistiliselt oluliselt madalamaks kui 2018.a. Kõikides haridusastmetes õpetajate rahulolu hinnangutes aastate lõikes olulist erinevust polnud.